14 jaanuar 2018

A.J. Finn "The Woman in the Window"

Kümme kuud tagasi juhtus endise lastepsühholoogi Anna Foxi elus midagi nii traagilist, et see tekitas naisel agorafoobia ning aheldas ta majja. Nüüd mööduvad Anna päevad veini juues, foorumis nõu andes, vanu filme vaadates ning aknast naabrite igapäevaelu jälgides-pildistades. Ühel päeval tutvub ta naabermajas elava naisega ning sellest saab alguse ootamatute sündmuste ahel, mille tulemust on raske ette arvata. 
Anna tegelaskuju tekitab kaastunnet, sest kõigist pisidetailidest tuleb välja, et ta on midagi väga hirmsat läbi elanud ning lugejana tahad väga teada, mis see oli ja nii neeladki ühe lehekülje teise järel. Kuid, samas loed ju ka kõiki neid alkoholi-ravimite kokteilide manustamise kirjeldusi ja mõtled, et võibolla ei peaks sa kõike, mida ta räägib, puhta tõena võtma. 
Lühihinnanguna: põnev - jah, uudne - ei. Selliseid "ma ei tea, mis on tõde" raamatuid on viimasel ajal juba ilmunud, meenuvad Hawkinsi "Tüdruk rongis" ja Fitzeki "Das Paket".  
Meelelahutuseks väga hea lugemine.

pealkiri:"The Woman in the Window"
autor: Finn, A.J.
keel: inglise
kirjastus: William Morrow
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 400
ilmumisaasta: 2018
ISBN-10: 0062678418
ISBN-13: 9780062678416 
 
eesti keeles: "Naine aknal"
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

*kaanepilt Goodreadsist  


Andreas Gruber "Todereigen" (Maarten S. Sneijder IV)

"Die Vergangenheit holt uns ein... Leb wohl!" 
(Minevik jõuab meile järele... Elage hästi!)
(lk. 22)

Aset leiavad üksteisega esmapilgul mitteseotud juhtumid - politseinik sõidab kiirteel vastasuunavööndis ja saab surma; Thomas "Hardy" Hardkovsky vabaneb vanglast ning üksteise järel surevad mitmed kõrgetel ametikohtadel olevad inimesed.
Sarja neljas (ja arvatavasti) viimane raamat. Autor tegi küll George R.R. Martinit ja tappis palju inimesi maha, kuid sellegi poolest hakkas raamat venima ja jäi mul pooleli loetuna päevadeks seisma. Lõpuks võtsin end kätte ja lugesin lõputi. 
Kuigi umbes poole pealt läks põnevamaks, on "Todereigen" minu arvates ikkagi nõrgem kui eelmised. Sarja terviklikkuse osas soovitan aga kindlasti lugeda, sest vähemalt üks asi sai lõpetatuse, Sabine nägi, et maailma ei saa alati must-valgena vaadata ning Sneijder avanes inimlikust küljest.

pealkiri: "Todereigen"
autor: Gruber, Andreas
keel: saksa
kirjastus: Goldmann Verlag
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 576
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10: 3442483131
ISBN-13: 9783442483136
  
inglise keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 3/5 

*kaanepilt Goodreadsist

13 jaanuar 2018

Bethany Campbell "Ära räägi võõrastega"

Internetis eksisteerib "Omega" MOON nimeline maagiline jututuba, kus igaüks saab endale valida just sellise identiteedi nagu nad igatsevad. See on koht, kust üksildased inimesed armastust ning abieluinimesed kõrvalsuhteid otsivad, terroristid tegutsevad ning isegi üks mõrvar naistele jahti peab.
Kui üksteise järel kaovad noored naised, kelle ainsaks ühendavaks lüliks on, et nad olid eelnevalt MOON-is kellegiga tutvunud ning oletavalt selle inimesega kohtuma läinud, siis hakkab ühte kadumisjuhtumitest uurima eradetektiiv Hayden Ivanovich. Mees palkab endale abiks endise politseiniku Carrie Blue, kelle ülesandeks on varjunime all jututoas ringi liikuda ning kahtlane mees üles leida.

"Mehe ilme muutus kinniseks. Ta toetas küünarnukid lauale ja asetas sõrmed katusekujuliselt kokku. "Mul on üks klient," ütles ta. "Ta tundis huvi ühe "Omega tüdruku vastu. Tüdruk on kadunud."
"Kas "Omegast"? küsis Carrie.
"Täiesti kadunud," lausus Ivanovich, ja jälgis otsekui Carrie reageeringu tugevuse hindamiseks tema nägu. "Tüdruku nimi on Gretchen Small. Memphise riigiülikooli teise kursuse tudeng. haihtus kevadvaheajal õhku. Seitsme nädala eest broneeris ta endale edasi-tagasipileti Chicagosse. Sinna ta lendas, aga tagasipilet jäi temast kasutama. Ja sealtmaalt edasi ei tea me temast enam midagi."
"Ülejäänu on vaikus," mõtles Carrie, tundes sügaval kontides mingit pahaendelist pakitsust. Ta küsis: "Kas tema kadumine on kudiagiviisi seotud "Omega" MOON-iga?"
"Ta tutvus "Omegas" ühe teise vennikesega. Võib-olla vale venniksega. Minu klient on mures. Gretcheni loodud tegelaskuju on MOON-ist kustutatud. Klient väidab, et tüdruk ise poleks seda ealeski teinud. Ja ta ei ole esimene sel moel kaduma läinud neiu." (lk. 35)

Olin meeldivalt üllatunud. Kuigi raamat ilmus juba 22 aastat tagasi, on see sisu poolest üllatavalt aktuaalne. Põhiidee on ju selles, et internetis suheldes ja ennast avades tuleb ettevaatlik olla, turvatunne on siiski ainult näiline. Tagant järele analüüsides võiksin muidugi teatud asju kritiseerida, näiteks tundus tegelaste käitumisviis kohati ebaloogiline, kuid ei hakka seda pikemalt tegema, sest lugemiselamust see ei vähendanud. 

pealkiri: "Ära räägi võõrastega" 
autor: Campbell, Bethany
keel: eesti
tõlkija: Julia Männiku 
kirjastus: Ersen 
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 400
ilmumisaasta: 1998 (esmatrükk 1996)
ISBN: 9985864565
 
inglise keeles: "Don't Talk to Strangers
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4/5

05 jaanuar 2018

Philippa Gregory "Three Sisters, Three Queens" (Plantagenet and Tudor VIII)

Inglismaa kuningal Henry VIII-l (1491-1547) oli vanem vend Arthur  (1486-1502) ning kaks õde: Margaret (1489-1541) ning Mary (1496-1533). Margaret Tudor abiellus Šotimaa kuninga James IV-ga, Mary Prantsuse kuninga Louis XII-ga ning Henry oma vanema venna lese Aragóni Katariinaga (1485-1536). Raamatu pealkiri viitabki neile kolmele kuningannale ning jutustajaks on Margaret.
Tänapäevases tõlgenduses on Margaret õnnetus abielus naine, kes tahab ise oma elu kontrollida, petjast mehest lahutada ning laste hooldusõigust endale saada, kuid see ei õnnestu. Lisaks kuulub ka kontroll finantside üle ainult seaduslikule abikaasale. Seda kõike teades pidanuks mul Margaretist kahju olema, kuid ei olnud, sest Gregory esitab teda tujuka, ebameeldiva inimesena. Ta on ärahellitatud ja uhke printsess, kelle ainukeseks elueesmärgiks on Maryst ja Katariinast parem olla. Täpselt selline isik, kelle puhul ütleks, et paras talle.
See pole parim Gregory raamat, mida ma lugenud olen. Ebameeldivast peategelasest võib veel mööda vaadata, kuid raamatu suurimaks puuduseks on pikkus. Autor on  tahtnud palju sisse panna ning teine pool, kus kirjeldatakse Margareti katseid abielulahutust saada, läks väga igavaks. Lehekülgede kaupa ei toimunud muud, kui Henry-Mary-Katariina utsitavad Margareti Archibaldiga ära leppima, sest "mida Jumal on kokku pannud, seda ei tohi inimene lahutada", kuid Margaret ajab sõrgu vastu ning asi venib ja venib. Lõpuks saab ta lahutuse ja vaevalt kui tint dokumendil kuivanud on, on ta juba järgmisega abielus.
Võib lugeda, kuid mind isiklikult jättis Margaret Tudori isik juba enne külmaks ning see ei muutunud ka pärast raamatu lugemist. Aragóni Katariina tundus hoopis huvitavama tegelasena. 

pealkiri: "Three Sisters, Three Queens"
autor: Gregory, Philippa
keel: inglise
kirjastus: Touchstone
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 556
ilmumisaasta: 2016
ISBN-10: 1476758573
ISBN-13: 9781476758572

saksa keeles: "Wolfsschwestern"
eesti keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 2.5/5 

*kaanepilt Goodreadsist 


31 detsember 2017

2017. aasta kokkuvõte

Olen oma lugemisaastaga rahul, sest (taas)avastasin mitmeid kirjanikke ning tänu koostööle kirjastusega Varrak lugesin ka selliseid raamatuid, milleni poleks muidu võibolla jõudnudki.

1. C.W. Gortner "The Vatican Princess"  
2. Jon J. Muth "Zen Shorts"
3. Larissa Brown "Beautiful Wreck" 
4. M.J. Arlidge "Eeny Meeny" (Helen Grace I) e.k. "Uka-uka"
5. Mechthild Gläser "The Book Jumper"
6. Larissa Brown "So Wild A Dream" (I)
7. Lev Tolstoi "Sõda ja rahu I-II"
8. Virginia Boecker "The Witch Hunter" (I)
9. Neil Gaiman "Neverwhere" e.k. "Eikusagi"
10. Brunonia Barry "The Lace Reader" (I)
11. George R.R. Martin "A Storm of Swords (Song of Ice and Fire III) e.k. "Mõõkade maru I-II"
12. George R.R. Martin "A Feast for Crows" (Song of Ice and Fire IV) e.k. "Vareste pidusöök I-II"
13. Jennifer Ryan "The Chilbury Ladies' Choir" 
14. Mia Yun "House of the Winds" 
15. Kerstin Gier "Die Mütter-Mafia" (Mütter-Mafia I)
16. Elif Shafak "The Architect's Apprentice" e.k. "Arhitekti õpipoiss
17. George R.R. Martin "Tants lohedega" (Jää ja tule laul V osa 1. raamat)
18. Jennifer Donnelly "Beauty and the Beast: Lost in a Book"
19. LouAnn Gaeddert "Ostetud isa"
20. Min Jin Lee "Pachinko"
21. Katrin Pauts "Tulekandja. Muhumaa põnevik"
22. Jeffrey Archer "Linnulennult"
23. Jeffrey Archer "Only Time Will Tell" (Clifton Chronicles I)
24. Koidu Ferreira "Domineeriv värv: Tumepunane"  
25. Katherine Arden "The Bear and the Nightingale" (I)
26. Dorothy Whipple "Someone at a Distance"
27. Joe Abercrombie "The Blade Itself" (First Law I) e.k. "Raud ise"
28. Joe Abercrombie "Before They Are Hanged" (First Law II) e.k. "Enne nende poomist"
29. Joe Abercrombie "Last Argument of Kings" (First Law III) e.k. "Kuningate viimane argument"
30. Jessica Shattuck "The Women in the Castle" 
31. Junichirō Tanizaki "The Makioka Sisters" 
39. Simon Sebag Montefiore "Romanovid 1613-1918"  
40. Sally Salminen "Katrina" e.k. "Katriina"
41. Åsa Larsson, Ingela Korsell "Lummutis" (PAX V)
42. Åsa Larsson, Ingela Korsell "Näkk"" (PAX VI)
43. Paula Hawkins "Into the Water" e.k. "Vete sügavusse"
44. Libba Bray "The Diviners" (Diviners I)
45. Ellinor Rängel "Kullimaja Marta" 
46. Jean-Pierre Minaudier "Grammatika ülistus"
47. Bill Wallace "The Dog Who Thought He Was Santa"
48. Lev Tolstoi "Sõda ja rahu III-IV"
49. Susan Richards Shreve "Uue maailma tütred"
50. Sarah Addison Allen "Garden Spells" (Waverley Family I) e.k. "Imeline aed"
51. Dr. Seuss "One Fish, Two Fish, Red Fish, Blue Fish"
52. Ulrike Schweikert "Das kastilische Erbe" (La Caminata I)
53. Stephen  King "It"
54. Stephen King "Pet Sematary" e.k. "Lemmikloomasurnuaid"
55. Klara Nordin "Totenleuchten" (Linda Lundin I)
56. Bobbie Peers "William Wenton and the Impossible Puzzle" (I) e.k. "Lüriidiumivaras"
57. Kristin Hannah "The Nightingale" e.k. "Ööbik"
58. Armando Lucas Correa "The German Girl"
59. Steven Moffat, Mark Gatiss, Jay "Sherlock: A Study in Pink" (Sherlock I)
60. Rosamunde Pilcher "Kojutulek"
61. Alyson Richman "The Lost Wife"
62. Tess Gerritsen "Playing with Fire" e.k. "Tulega mängides"
63. Takashi Hiraide "The Guest Cat"
64. Kazuo Ishiguro "Maetud hiiglane"
65. Guðrún Helgadóttir "Blaubeeren und Vanilleeis"
66. Marguerite Duras "Armuke" (I)
67. Ralph F. McCarthy "Moon Princess"
68. George R.R. Martin "Tants lohedega" (Jää ja tule laul V osa 2. raamat)
69. Ragnar Jónasson "Snow Blind" (Dark Iceland I)
70. Stephen King, Richard Chizmar "Gwendy's Button Box"
71. Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur"
72. Heather Graham "Let the Dead Sleep" (Gafferty and Quinn I) e.k. "Laske surnutel magada"
73. Heather Graham "Waking the Dead" (Gafferty and Quinn II) e.k. "Surnute äratamine"
74. Heather Graham "The Dead Play On" (Gafferty and Quinn III)
75. Kathryn Taylor "Das Erbe" (Daringham Hall I)
76. Kathryn Taylor "Die Entscheidung" (Daringham Hall II)
77. Kathryn Taylor "Die Rückkehr" (Daringham Hall III)
78. Lucinda Riley "The Lavender Garden"
79. Jeffrey Archer "The Sins of the Father" (Clifton Chronicles II)
80. Jeffrey Archer "Best Kept Secret" (Clifton Chronicles III)
81. Peter V. Brett "The Warded Man" (Demon Cycle I) e.k. "Maalingutega mees"
82. Katja Maybach "Die Stunde unserer Mütter"
83. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat" (Apteeker Melchior VI)
84. Isabel Allende "The Japanese Lover" e.k. "Jaapani armuke"
85. Olivia Goldsmith "Bestseller"
86. Kanae Minato "Confessions"
87. S






















Betty Neels "The Right Kind of Girl"
Agatha Christie "The Pale Horse" (Ariadne Oliver V) e.k. "Tuhkur hobune"
Helene Hanff "The Douchess of Bloomsbury Street"
Andreas Gruber "Todesfrist" (Maarten S. Sneijder I)
119. Woldemar von Löwenstern "Ühe liivimaalase mälestused (aastastest 1790-1845)"
120. Agatha Christie "Das fehlende Glied in der Kette" (Hercule Poirot I) e.k. "Saladuslik juhtum Stylesis"   
121. Andreas Gruber "Todesurteil " (Maarten S. Sneijder II)
122.
123. Agatha Christie "Five Little Pigs" (Hercule Poirot XXIV) e.k. "Viis väikest põrsast"
124. Laura Purcell "The Silent Companions"
125. Astrid Lindgren "Rasmuste raamat"
126.
127.
128. Guzel Jachina "Zuleihha avab silmad"
129.
Walt Disney Company "Piilupart, Miki ja teised"
131. Max Bentow "Federmann" (Nils Trojan I)

Siia lõppu ka väike pilt minu lõpuks täitunud unistusest, nimelt on mul päris oma raamatukogutuba. 


Suur tänu kõigile, kes selle aasta jooksul mu blogipostitusi lugenud on! 
Soovin teile kõigile head vana aasta lõppu ning lugemisrohket uut aastat!







27 detsember 2017

Max Bentow "Federmann" (Nils Trojan I)

Berliinis tegutseb sarimõrvar, kelle ohvriteks on blondid naised, ta ajab nende juuksed maha ning jätab surnukehadele lahtilõigatud linde. Uurimisega tegeleb komissar Nils Trojan. Nils on lahutatud ning kannatab hirmuunenägude ning paanikahoogude all. 
Max Bentow oli minu jaoks tundmatu autor, kuid otsustasin ta raamatu kasuks nii ühe Saksa booktuberi soovituse kui toimumiskoha tõttu. 
Raamatu tempo jäi minu jaoks natuke aeglaseks ning Trojan peategelasena kahvatuks, kuid kurjategija isik üllatas ning surnud lindude kirjeldused ajasid südame pahaks, nii et lõppkokkuvõttes oli päris korralik krimka ning loen kindlasti ka sarja järgmist osa.

pealkiri: "Federmann"
autor: Bentow, Max
keel: saksa
kirjastus: Goldmann
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 416
ilmumisaasta: 2013 (esmatrükk 2011)
ISBN-10: 3442478820
ISBN-13: 9783442478828

inglise keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3.5/5

26 detsember 2017

Walt Disney "Piilupart, Miki ja teised"

Selle raamatu kaante vahelt leiad Sa sellised mõnusad semud, nagu Miki-Hiir, piilupart Donald kogu oma suguseltsiga, koerad Kupi ja Pluto, maaoravad Tiku ja Taku, Suur Kuri Hunt, kolm põrsakest ning veel palju teisi. Loodame, et nad Sulle meeldivad...

Kas see raamat vajab üldse tutvustamist? 
Ma ei mäleta kui vanalt seda esimest korda lugesin, kuid tean, et olen seda endale tahtnud juba vähemalt 30 aastat. Sel aastal õnnestus lõpuks osta ning nüüd hoian kui suurt varandust ja loen ettevaatlikult. Lapsepõlv tuli meelde.

pealkiri: "Piilupart, Miki ja teised"
autor: Disney, Walt
keel: eesti
kirjastus: Kunst
formaat: kõvakaaneline
ilmumisaasta: 1972

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 5/5

Olimar Kallas "Kogu lugu"

Kogumikus on Olimar Kallase (1929–2006) koomiksid: "Toomas ja Krahv", "Operatsioon "Mari"", "Karvane külaline", "Proovisõit", "Seiklus Sekontias", "Kevadtriller", "Parem käsi tegutseb" ja "Ootamatu pärandus".
Küllap kuulusid Tundel, Ulmik, Kraaps, Noonius, Krahv, Beebilõug, Pontšik, Parem käsi, lumeinimene LI ja mäeemand ME ning teised paljude minuvanuste lugemisvarasse. Kui avastasin, et nüüd on need kõik ühes kõvakaanelises kogumikus koos, siis ostsin kohe ära, sest vanad raamatud olid juba ammu räbalaks loetud.
Mida ikka öelda, taaskohtumine oli tore ning palju tuli meelde. Huvitav oleks teada, kuidas noorem põlvkond neile lugudele reageerib, kuid mulle meeldivad ikka veel.

pealkiri: "Kogu lugu"
autor: Kallas, Olimar
keel: eesti
kirjastus: Jutulind
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 216
ilmumisaasta: 2006
ISBN-10: 9949137497
ISBN-13: 9789949137497

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Guzel Jahhina "Zuleihha avab silmad"

Sisututvustus Goodreadsist:

"Zuleihha avab silmad“ põhineb isiklikul perekonnalool, peategelase prototüüp on autori tatarlannast vanaema. Romaani tegevus algab 1930. aastatel karmil talvel tatari kolkakülas, kust noor naine Zuleihha kulakuvastase võitluse käigus Siberisse küüditatakse. Angara jõe aladele on kokku aetud kirju seltskond: talupojad, haritlased, kriminaalkurjategijad, kristlased, moslemid, ateistid … Sellest põrgust pääsevad vähesed. Jääb üle ainult ellu jääda. 

Tegelikult polnud mul üldse plaanis terve päeva lugeda, aga niipea kui olin Jahhina raamatuga alustanud, ei suutnud ma seda enam käest ära panna. Vahepeal tõin lapsed koolist koju ja keetsin õhtusöögi, siis haarasin uuesti raamatu ning varastel öötundidel oligi läbi. 
"Ignatov ei mõistnud, kuidas saab naist armastada. Armastada võis midagi suurt: revolutsiooni, parteid, oma kodumaad. Aga naist? Kuidas üldse on võimalik väljendada ühe ja sama sõnaga oma suhtumist nii erineva tähtsusega asjadesse - otsekui panna kahele kaalukausile mingi eit ja revolutsioon? see on ju lausa totter. Isegi Nastasja - võluv, helisev, kuid ikkagi vaid eit. Olla temaga koos öö või kaks, äärmisel juhul pool aastat, rahuldada oma mehelikkust - aga mitte rohkem, sellest oli küll. Mis seal armastusest rääkida. Nojah, tunded, emotsioonide lõke. Kui põleb, on meeldiv, kui on ära põlenud - puhud tuha laiali ja elad edasi. Seepärast ei kasutanud Ignatov oma jutus kunagi sõna "armastama" - ei tahtnud rüvetada." (lk. 84)

Sisust kirjutada on keeruline, sest raamatu efekt ei tulene mu arvates mitte niivõrd sellest, mida Zuleihha üle elab, vaid sellest, kuidas ta sellele kõigele reageerib. Näiteks see üks ööpäev raamatu alguses, mis Zuleihha jaoks oli tavaline igapäevaelu, kuid mina lugesin ja kahvatusin. Lõpuks oli raske tõdeda, et maailmas ei muutu ikka mitte kui midagi, kõik käib ringis, kõik, mis tuleb, on juba olnud.

""Kas te mõtlete sageli, et "mis oleks, kui oleks?" Leibe raputas käsi, nähtamatud tilgad kukkusid sõrmedelt tõrvmusta vette.
"Ei."
"Ja õigesti teete." Wolf Karlovitš tõusis, vaatas oma pimedas valendavaid käsi. "On ainult see, mis on. Ainult see, mis on."" (lk. 238)

Minu ainuke soov oleks, et autor jätkaks kirjutamist ning mul oleks võimalus neid teoseid lugeda, sest Guzel Jahhina kuulub nüüd nende autorite hulka, kelle raamatuid ma eelneva sisututvustuseta kohe ostaksin.    

pealkiri: "Zuleihha avab silmad"
autor: Jahhina, Guzel

keel: eesti

tõlkija: Jüri Ojamaa

kirjastus:
Tänapäev

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 439
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2015)

ISBN-13: 
9789949850686

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Suleika öffnet die Augen"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

21 detsember 2017

Tommi Kinnunen "Peraküla" (Sukutarina II)

"Peraküla” on mõtteline järg autori debüütromaanile "Nelja tee rist"  ja ning me jälgime pereliikmetest pimeda tüdruku Helena ning tema vennapoja Tuomase elu.
1950. aastal saatsid vanemad Helena Helsingisse erikooli, kus tüdruk õppis ise hakkama saama. Nelikümmend aastat hiljem jõuab Helsingisse ka Tuomas, kes samuti iseennast otsib. Esmapilgul nii erinevad, vaid sugulussideme abil ühendatud tegelased, on tegelikult sarnased. Helena nägemispuue ja Tuomase seksuaalane orientatsioon eristavad neid nn. keskmisest inimesest ning see teeb enese leidmise keerulisemaks (palun ärge mõelge sellele lausele mingit halvustavat tagamõtet juurde, sest ma pole seda sinna sisse pannud). 

"Millist nõu anda, nüüd kui oled otsustanud hakata julgeks ja kõndida püstipäi? Tahaksin öelda, et elu pole pidev päevast päeva kestev võitlus ja homne pole eilse koopia" On häid ja halbu päevi. Need mõlemad tuleb ära tunda ning hoida need lahus nagu argipäev ja nädalavahetus. Ning ära hakka kunagi kellekski vaid seetõttu, et keegi teine seda tahab. Sa pead sobima ainult endale, mitte teistele. ja pea meeles, et kuigi kõik lood pole armastuslood, ei ole need veel ebaõnnestunud." (lk. 227)

Kahjuks ei valinud autor kummagile oma tegelastest elukäiku, mida lootsin. Kui raamatu alguses oli veel ootus, et Helena ja Tuomas oma õnne leiavad, siis lõpuks nii ei läinud. Helena elu masendas mind eriti, sest elasin talle väga kaasa. Saan täiesti aru, et antud raamatu puhul poleks "happy end" stiililiselt mitte kuidagi kõne alla tulnud, kuid tahtsin ikkagi midagi helgemat.
Seega pole "Peraküla" mitte mingil juhul kerge või meelelahutuslik raamat, kuid kui tahate teada, kuidas "Nelja tee ristis" alanud lugu edasi läheb, siis soovitan lugeda.  

pealkiri: "Peraküla"
autor: Kinnunen, Tommi
keel: eesti
tõlkija: Jan Kaus
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 296
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2016)
ISBN-13: 9789985341605

inglise keeles:  pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2.5/5

Suur tänu kirjastusele Varrak raamatu eest!