Leif G.W. Persson "Linda mõrva juhtum" (Bäckström I)

Växjo linnas leitakse noore naise Linda surnukeha ning kohalikele politseinikele saabuvad  Stockholmist appi juhtumit uurima Evert Bäckström ja tema valitud seltskond. 
Mõrva uurimine käib tõusude ja mõõnadega ning mõnede eksikäikudega ning kui lõpuks tapja leitakse, siis on see mees omamoodi üllatus kõigile uurijatele, sest ta ei sobi tavapärasesse nägemusse mõrvarist.

Raamat tutvustab uut politseinikku Evert Bäckströmi väikse, paksu ja primitiivsena, kes vajadusel võis ta olla ka kaval ja kättemaksuhimuline. Iseenda meelest oli ta tark mees oma parimates aastates.
Seega nagu Karlsson, kui viimane oleks ka joodik. Bäckström on täpselt selline tegelane, kes end igast olukorrast välja vingerdab ja lõpuks ikka jalgadele maandub. Ta on vigadega, aga ka omamoodi sümpaatne. Kuid seda raamatut tema "omaks" nimetada pole mu meelest päris täpne. Kuigi ta nimetab end uurimise juhiks, siis tegelikult suunab ta oma laiskuses töö teistele teha ja ise naudib vaid tulemusi. Suurema töö teeb ära hoopis Jan Lewin, kes on oma olemuselt Bäckströmi täielik vastand - tegutsev, mõtlev ja analüüsiv (ning miskipärast läheb unenägudes kogu aeg tagasi suvesse, mil ta oli 7 aastane ning isa teda rattaga sõitma õpetas).

Olen oma elus palju kriminaalromaane lugenud ja seega ei saa ma midagi parata kui uut kirjanikku teistega võrdlen. Antud juhul oleks raamatu ülesehitus kõige sarnasem Truman Capote "Külmavereliseltga" (ääremärkuse korras, kui te pole seda veel lugenud, siis võtke kindlasti ette, see raamat on lugemist väärt). Mõlemad raamatud kirjutavad mõrvast ja sellega seotust omamoodi kõrvalseisjana ja ei keskendu üksnes kuriteo lahendamisele. Näiteks on Linda raamatus toredad kõrvalepõiked ajalehtedes mõrvauudiste kõrval olevate uudistenupukestest, mida Lewin loeb ja kogub. Ka ei lõpeta autor raamatut mõrvari leidmise koha peal ära, vaid kirjutab ka sellest, mis tegelastest edasi sai.

Kuigi mitmetest arvustustest lugesin, et inimesi häiris loo aeglane kulgemine, siis mulle see just meeldis. "Linda mõrva juhtum" on ehe põhjamaa autori krimiraamat, milles pole Hollywoodilikku kiiret tegevustikku, kõik kulgeb omas rütmis ja aegamisi. Väga hea lugemine oli.
Viimane tähelepanek pole üldse sisuga seotud, aga raamatu kaanekujundus on mu meelest täiesti ebaõnnestunud. Ostma see ei kutsu ja nii võib paljudel hea raamat lugemata jääda.

inglise keeles: "Linda - as in the Linda Murder"
saksa keeles:  "Mörderische Idylle"

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***