31 detsember 2016

Ray Bradbury "Fahrenheit 451"

"(---) I have read a few in my time, to know what I was about, and the books say nothing! Nothing you can teach or believe. They're about nonexistent people, figments of imagination, if they're fiction. And if there nonfiction, its worse, one professor calling another an idiot, one philosopher screaming down another's gullet." (lk. 62)

Raamatu sündmused toimuvad (tuleviku)maailmas, kus elektroonika on võimu üle võtnud ja tuletõrjujad mitte ei kustuta tulekahjusid, vaid põletavad raamatuid (451F on paberi põlemise temperatuur). Guy Montag on üks neist tuletõrjujatest, kes pole oma töö õigsuses kunagi kahelnud, kuid nüüd tabab teda identiteedikriis. Ta tahab teada, mis peitub neist raamatuis, mida nad põletavad.
Bradbury raamat oli üks neist, mis on  mu lugemist ootavate nimekirjas olnud juba pikka aega, on ju "451' Fahrenheiti" näol tegemist kirjandusklassikaga, mida igaüks lugema peaks. Minu jaoks polnud raamatu väärtuseks mitte see, kuidas, vaid millest see on kirjutatud. Arvestades, et raamat ilmus esmakordselt 1953, on see oma prohvetlikkusega lausa hirmutav.  Näiteks see, kuidas üks tegelane laste kasvatamist kirjeldab - pane nad lihtsalt ekraani ette istuma ja ongi rahu majas. Tänapäeval ongi ju nii, kõigil ninad igasugu elektroonikaesemetes. Kuidas suutis üks mees seda 60 aastat tagasi välja mõelda? Viimase lehekülje järel tundsin, et väärtustan oma ehedat paberist raamatukogu veelgi enam.

eesti keeles: "451' Fahrenheiti"
saksa keeles: "Fahrenheit 451"

Goodreadsi hinnang: 5/5









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar